Sõna “interim” kannab endas sageli vale konnotatsiooni — justkui oleks tegemist ajutise lahendusega, millega lihtsalt aega ostetakse. Tegelikkus on märksa keerukam ja huvitavam.
Miks ettevõtted valivad interim juhi
Interim juhtimine on sobiv valik kolmes põhiolukorras: ootamatu juhtimisvaakum, kus organisatsioon ei saa endale lubada pikka otsinguperioodi; muutuste juhtimine, kus sisemine juht kannab liiga palju ajaloolist koormust; ja kompetentsi puudujääk, kus vajalik ekspertiis ei ole organisatsiooni sees olemas ning selle ülesehitamine võtab liiga kaua aega.
Kõigis kolmes olukorras on ühine nimetaja: olukord nõuab kiiret, kompetentset ja emotsionaalselt neutraalset tegutsemist. Interim juht toob kaasa kogemuse ilma organisatsioonisisese poliitikata.
Parim interim juht on see, kelle peamine eesmärk on muuta ennast üleliigseks nii kiiresti kui võimalik.
Mida interim juhtimine ei ole
Interim juht ei ole konsultant, kes annab soovitusi ja lahkub. Ta on täisajaga juht täieliku vastutusega — meeskond, tulemused, otsused. Erinevus konsultatsioonist on fundamentaalne: interim juht ei kirjuta raporteid, ta juhib.
Samuti ei ole interim juhtimine kriisijuhtimine selle sõna halvas tähenduses. Paljud parimad interim projektid toimuvad hästi toimivates organisatsioonides, mis läbivad planeeritud transformatsiooni — ühinemist, restruktureerimist, uuele turule sisenemist.
Kuidas hinnata, kas interim juht on õige valik
Kolm küsimust, mis aitavad otsust langetada: Kas probleem on selgelt defineeritud ja ajaliselt piiritletud? Kas organisatsioonil on olemas struktuur, mida juhtida, või tuleb see alles luua? Kas juhatus on valmis andma interim juhile tegeliku otsustusõiguse?
Kui vastus kõigile kolmele on jah, on interim juhtimine tõenäoliselt õige valik. Kui vastus esimesele küsimusele on ei — probleem on hägune ja tähtajatu — tasub enne interim juhi kaasamist investeerida probleemi defineerimisse.
