Ei olnud õpetamist, ei olnud targutamist ega ütlemisi, et tee seda või teist. Oli kuulamist, oli mõistmist ja oli midagi sellist, mis pani mind ennast mõistma ja välja ütlema vajalikke asju. Ma sain aru, et Mari suutis mind suunata, ilma et ta oleks mind suunanud.
Õnneks ei nõustunud ta alati kõigega, mida ma rääkisin. Usun, et see kõik aitas mind sellel hetkel tegemaks enda jaoks järgmised ja vajalikud otsused. See tähendab tänaseni minu jaoks palju, sest meie vestlused aitasid mul leida uued suunad ja mõtted, kuidas oma läbipõlemisega hakkama saada.
Miks Mari? Vastastikuline usaldus, empaatia, siiras soov oma kogemusi, nii häid kui halbu jagada ning fantastiline idee teha mõtterännakuid looduses.